Quotes from Maria Lee

Igal pool, kuhu ka ei vaataks, põrkad sa kõige vastikuma lootusetuse otsa. Iga inimene, kelle ees sa seisad või kelle vastas istud või kelle ette sind pannakse, on lootusetu inimene, ütles härra Walser, ja seepärast vastik inimene, vastik ja lootusetu inimene, ja kui tal siiski lootust ongi, siis on see ettekujutatud ja vale lootus ning seega tegelikult kahekordne lootusetus, mille asjaomane isik asub.

Our first glimpse of infinity comes early. At 7:15 on a school morning as we sit in front of a plastic bown with oatmeal steam rising into our face. We hold our spoon and stare at the Quaker Oats box Mom left on the table. On the Quaker Oats box is a picture of a man holding a Quaker Oats box. On the box he is holding is a picture of a man holding a Quaker Oats box. On that box is a picture of a man holding a Quaker Oats box. At 7:15 on a school morning we understand infinity. At 8 a.m. we open boooks and are taught the capital of Vermont. Think about your kids.

Kui mõni lugeja pole raamatust vähimatki aru saanud, on see juba ebameeldiv kogemus, paradoksaalselt on aga veelgi piinarikkam, kui lugeja raamatut väga hindab ja püüab kõige paremate kavatsustega ja kõigest väest seda üksikasjalikult iseloomustada. Ta kasutab seda tehes sõnu, mis on talle tuttavamad, mis aga ei vii teda sugugi lähemale teise inimese kirjutatud raamatule, vaid hoopis tema enda ideaalraamatule, mis määrab kindlaks tema suhted keele ja teiste inimestega, sest on ainulaadne ega saa olla ühtegi teise keelde ümber kirjutatud. Illusiooni purunemine, kui me tajume seda mõõtmatut vahemaad, mis meid üksteisest lahutab, võib seega autori puhul olla veelgi valulisem.
Nõnda võiks ütelda, et mida enam kirjaniku raamat meeldib, seda suurem on võimalus teda solvata.

9.03/1914
”Ei või iial teada, mis sünnib tulevikus” ei põhjenda kuidagi praeguse seisundi talumatust.

21.01/1922
“Öelda, et sa mind maha jätsid, oleks väga ülekohtune, aga et ma olin maha jäetud – ja ajuti kohutavalt maha jäetud -, on tõsi.”

Jänes istub talvel lumeaugu sees ja külmetab mis hirmus. Siis räägib üksi: "Aga kui veel nüüd suveni elaksin, siis ehitaksin küll endale talveks koja." Kui suvi tuleb, ei tee jänes muud, kui istub kivi kõrval, silmad päikese poole, ja ütleb: "Ega üks talv teisest krõbedam ole." Ja koda ei tee kunagi.

Miski väga väga hea ja miski väga väga halb ei kesta kunagi väga väga kaua.
Ma ärkan ja kell on umbes pool kuus hommikul. Oleme kõik kolmekesi siruli voodis, kus me magama jäime. Koerad tukuvad ikka veel hingitseva kamina ees põrandal. Väljas on peaaegu kottpime, oleandrid on hääletud ja tuvid ei kudruta.
Tuba on täis une ja läheduse sooja süsinikdioksiidi magusat lõhna.
Need olendid siin toas koos minuga – neid olendeid ma armastan ja nemad armastavad mind. Me oleksime nagu kummalisse ja keelatud aeda sattunud – tunnen end nii õnnelikuna, et võiksin surra. Kui ma midagi soovida saaksin, tahaksin, et see hetk kestaks igavesti.
Vajun uuesti unne.

Igaühe elus on üks „põnev võõras”, kes teadmatult sinu üle kummalist võimu omab. Võib-olla on see põlvpükstega poiss, kes niidab su muru või White Shouldersi järele lõhnav naine, kes raamatukogus su raamatutesse templeid lööb – see on selline inimene, et kui sa tuleksid koju ja kuuleksid automaatvastajast tema jäetud sõnumit „Jäta kõik maha. Ma armastan sind. Tule kohe minuga Floridasse,” läheksid sa kaasa.

Unhappy end võib olla niisama ebatõenäoline nagu happy end. Kui kurbmängu kangelane viienda vaatuse lõpus sureb, siis me nutame, kui kaks, kolm või viis inimest sureb, nuuksume, aga kui ka käskjalg, esimene ja teine teener, inspitsient, etteütleja, lavatööline ja tuletõrjuja surevad, siis selle üle me vaid naerame.

Tappa, ilma et sind tapetaks, raha teenida, ilma et sa raha kaotaksid: need on elu kõige tähtsamad tegevused. Armusuhe on vaid üks nende variante. Armusuhe on sugudevaheline sõja- ja kaubandussuhe. Või täpsemini: armusuhet polegi olemas, kuna puudub armastus. Armastus puudub sellepärast, et on vaid kibestumine - kibestumine sellest, et ei olda maailmas kõik, kibestumine, mida tunnevad ühtviisi nii keiser, paavst kui ka kõik nende alamad.